Sellepärast, et kool on täis mitme valdkonna spetsialiste – filoloogid, loodusteadlased, muusikud, käsitöömeistrid jne. Milline ideaalne võimalus igaühe erialast pädevust sõbralikus mõttes ära kasutada! Näiteks: käsitööõpetaja tegi poissmehest kolleegi püksid lühemaks, teisele meeskolleegile õmbles ta aga mootorrattakiivri all kandmiseks mütsi ('kypärähuppu' – mis selle eestikeelne nimetus on?).
Mina palusin poiste tööõpetuse õpetajat, et ta mu jalgratta porilaua murdunud metallosa kinni keevitaks. Mõeldud-tehtud:
Tore oli vaadata, kuidas inimesel erinevad tööriistad käes seisavad. Sellistel hetkedel mõtlen, et oleks tore, kui oskaks ka ise kätega midagi teha. Ma oskan kaht asja: heegeldada ja Ikea mööblit kokku panna. Ja muidugi sirgelt & kadudeta vihikust lehekülgi rebida (võrreldes oma õpilasega, kes pigistab vihiku ühte rusikasse, väljarebitava lehe teise rusikasse ning tõmbab — tulemuseks on hunnik kägaras paberit ja "Voi v***u!"). Ah, las ta olla. Ma olin trennis, kui käsitöömeisterlikkust jagati. 
No comments:
Post a Comment